Lapsed ja tehnoloogia – videomaterjali loomine

Ülesanne 9

Esimestel praktika päevadel arutasin juhendajaga, millist filmi võiks koos lastega teha. Lähenesime ülesandele teise nurga alt.

  • video loomise ettevalmistavat etappi – millise vahendi valisid? miks? kus filmisid? kuidas lapsed valisid? jne

Filmimiseks kasutasin telefoni, sest oskan seda kõige paremini kasutada. Filmisin rühmaruumis. Kõik lapsed, kes olid kohal said filmist osavõtta.

  • video filmimine – millist vahendit kasutasid filmimiseks? millised probleemid tekkisid filmimisel? mis pakkus rõõmu?

Filmimist abistas õpetaja ja statiiv. Statiiv kippus kohati liikuma, mis ei pannud mind imestama, sest lapsed olid kõik väga elevil ja kuigi nad teadsid, et statiivi ei tohi liigutada, leidus mõni susserdaja. Rõõmu pakkus kogu protsess, mis sellega kaasnes.

  • valminud video – kuidas kulges Sinu jaoks montaažiprotsess? millist tarkvara montaažiks kasutasid? kuidas jäid tulemusega rahule?

Üksi montaaži teha oli üsna keeruline, vigu on raskem märgata. Koos monteerides, saab parema tulemuse. Monteerisin kodus, et saaksin paremini süveneda. Kasutasin Movie Makeri programmi, millega lisasin videole heli. Tulemus oli hea, kuid mitte suurepärane.

Õppetegevus

Ülesanne 4

Teema: Jõuluootused

Vanus: 6-7

Rühm: Marjatriinud

Kuupäev: 12.12.2014

Vahendid: nutitelefonid, arvuti, raamat, sõnakaardid

Eesmärgid:

Tunnetus- ja õpioskaused: Keskendub ühele tegevusele 40 minutit.

Mänguoskused: Laps orienteerub märguande peale ning teab mängureegleid.

Matemaatika: Laps liidab ja lahutab 5 piires.

Keel ja kõne: Laps saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida.

Mina ja keskkond: Laps  oskab nimetada jõuludega seonduvaid mõisteid.

Kunst: Laps tegutseb õpetaja juhendamise järgi.

Sissejuhatus:

Hommikuringis paneme paika nädalapäeva ja kuupäeva. Mida päkapikud teile täna sussi sisse tõid? Õpetaja räägib lastele, milliseid tegevusi täna tehakse.

Kordame üle jõululuuletuse, mida lapsed peol esitavad.

“Kuidas Leiti Jõulupuu”

Ellen Niit

Lumi lendab. lumi keeb,
lumi keerleb suusateel.
Liugle, liugle, libe suusk,
aita leida jõulukuusk.
 
Mets on rõõmsa jumega,
tuul lööb tantsu lumega.
Tule pilvist välja kuu,
aita leida jõulupuu.
 
Tore on siis metsa sees,
kuused taga, kuused ees,
oksad tasa liiguvad,
kohisedes kiiguvad.

 

Põhiosa: Kuna täna on reede, siis kordame üle, mida sellel nädalal õpiti. Kordame üle uue tähe R ja hääldamine K ja A. Selleks kasutab õpetaja enda meisterdatud sõnasilte, millest moodustub lause nt: karu, kati, tegi, lahti, akna.  Loen ette R tähe jutu “Täheraamatust” R.Kasser & A.Teeääre. Nüüd palun igal lapsel lugeda ühe lause. Peale lugemist moodustab õpetaja paarid, kes hakkavad omavahel koodtööd tegema.

Seletan lastele on nüüd algab viktoriin. Korraga saab mängust osavõtta neli paari. Paarid peavad omavahel arutama, milline vastus on õige. Mängus on 7 küsimust ja igale paarile antakse nutitelefon. Seletan lahti mängureeglid. Arvutis on küsimus, mille loen ette. Lapsed loevad vastusevariandid ise ja vajutavad vastavalt telefonis olevale nupule. Teised lapsed teevad samal ajal õpetajaga rühmale kaunistusi. Keskkond, kus lõin vikoriini oli kahoot.it

Lõpetus:

Märgin tulemused. Hiljem vaatame üle küsimused ja arutame vastuste üle. Sätime jõulukaunistusi seintele.

Analüüs: Lapsed tulid kenasti toime luuletuse esitamisega. Teksti lugemisega said osad lapsed kenasti hakkama, teised peavad veel harjutama. Õppemängu läbiviimine oli väga edukas, kuid küllaltki aeganõudev. Viktoriini küsimused arutasime koos õpetajaga läbi. Õpetaja moodustas paarid vastavalt tasemele, et igas paaris oleks üks laps, kes oskaks lugeda. Viktoriinis käsitleti matemaatikaga seonduvaid ülesandeid, keele ja kõnega seotud mõisteid. Lastele meeldis viktoriin väga, et tahtsid seda uuesti mängida. Algselt plaanisin õppemängu viia läbi rühmaruumi esikus, kus wifi varajasemalt toimis, kuid sellel hommikul wifi ei levinud. Pidin mängu viima läbi saalis, mis võttis omajagu aega. Mängu viisin läbi iseseisvalt, kuna õpetaja pidi olema lastega, sest õpetaja abi oli haiguslehel. Õpetaja oli sellegipoolest väga toetav ja motiveeriv.

Ülesanne 7

 

  • õppetegevuses kasutatud IKT-vahend (sh kasutamise viis);

Õppetegevuse läbiviimiseks kasutasin nutitelefone ja arvutit. Arvutis koostasin vikotoriiniküsimused kahoot.it abiga. Lapsed kordasid üle numbrid ja tähed, sest mängu sisselogimiseks pidi kirjutama koodi ja nime.

  • plussid ja miinused;

Tegevus meeldis lastele ja oli ka minul endal huvitav koostada ja läbi viia.

Miinuseks oli puudulik wifi ühendus (ühel päeval toimis, teisel mitte) ja suur ajakulu, mis kulus telefonide ettevalmistamiseks.

  • laste osalemine ja tagasiside (emotsioonid, õpihuvi jne).

Lapsed olid elevil, kuna ei teadnud, mis neid ees ootab. Tegevus sai üsna kiiresti läbi ja nad oleksid soovinud seda mängu jätkata. Jälgisin rühmas ühte last, kes suudab süveneda lugemisse vähest aega. Viktoriin nõudis temalt suurt tähelepanu, samas oli tema jaoks motiveeriv, kuna talle meeldib arvutis mängida. Viktoriini küsimused olid nädalateemadega ja erinevate ainevaldkondadega lõimitud.

 

IKT-põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis

Ülesanne 3

Esimestel praktikapäevadel intervjueerisin 5 õpetajat. Uurisin õpetajate käest, kas nad kasutavad IKT põhiseid õppemänge. Küsitlesin viite õpetajat, neist kasutas ainult üks IKT põhiseid õppemänge. Uurimuse käigus selgus, et neli õpetajat viiest ei kasuta ikt põhiseid õppemänge põhjusteks toodi:

1.Puudub info, kust leida õppemänge.

2. Tehnika seisukord (aeglased arvutid, mis jooksevad tihti kokku; aeglane internetiühendus).

3. Õppemängude jaoks ei leita aega.

4. Arvutite vähene tundmine.

Nelja õpetaja käest uurisin, kas nad hakkaksid kasutama õppemänge, kui neile tutvustataks Ikt põhised õppemänge, neist kaks oleksid nõus koheselt kasutama õppeprotsessis. Kaks õpetajat viiest keeldusid ikt põhiste õppemängude kasutamise, kuna hindavad oma arvutialaseid teadmisi puudulikeks.

Õpetaja, kes kasutab õppemänge, oskas loendada erinevaid veebilehekülgi, mida ta igapäevaselt õppetöös kasutab. Lapsed olid alati väga elevil, kui nad said mängida õppemänge ka need, kelle lugemisoskus ei ole niivõrd arenenud kui teistel lastel. Õpetaja tutvustas mulle veebilehekülgi, kust võib leida erinevate valdkondadega õppemänge. Sain ise palju uut informatsiooni, kust leida eestikeelseid õppemänge.

Õpileping

ülesanne 1

1.Õppijate innustamine ja nende loovuse arendamine
Uurin esmalt õpetajalt, milliseid õppemänge on ta lastega mänginud ja millised õppemängud lastele meeldivad. Otsin internetist uusi ja põnevaid õppemänge, toetaksid õppijate motivatsiooni ja arendaks loovust.

2. Digiajastule kohaste õpetamis- ja hindamisvõtete arendamine.
Tegevustes kasutan isklike nutiseadmeid ja lapsed saavad proovida omavahelist koostööd. Kui laps peaks hätta jääma on tal toetav sõber kõrval, kes oskab teda suunata. Tegevuse planeerimisel kasutan õppekavale sobivaid mänge ja ülesandeid.

3.Õpetaja eeskuju digiajastu töö- ja õppimiskultuuri kandjana.
Nutiseadmete kasutamine on laste jaoks uus ja põev kogemus. Proovin olla igati toeks lastele kui ka õpetajale, et nad saaksid positiivse kogemuse.

4. Digiühiskonnas kodanikuna käitumine.
Kasutan nutiseadmeid otstarbekalt ja järgin seadusi.

5.Kutsealane areng ja eestvedamine
Kasutan õppetegevustes saadud teadmisi. Jagan ikt alaseid teadmisi õpetajale ja lastele. Otsin pidevalt uusi lahendusi, kuidas muuta õppetegevust huvitamaks, kaasates nutiseadmeid.

Olen hakanud kasutama rohkem internetist leiduvaid materjale, kasutan vähem raamatute abi (kunstitegevused)

Õppetegevuste läbiviimiseks vastavalt vanusele, sobivad ülesanded, hindan kuidas lapsed ülesannetega hakkama saavad ja millisedon tulemused.

 

 

Õpikeskkonnad mida kasutan õppimiseks

Ülesanne 1

Õpikeskkonad mida kasutan õppimiseks. Mõistekaardi koostasin: https://www.text2mindmap.com/

text2mindmap(2)

Ülesanne 6

Õpikeskkonnad, mida kasutan aine lõpus.

text2mindmap(3)

Ülesanne 2

Uurisin õpetajate käest, milliseid keskkondi nad kasutavad majasiseselt ja õpptöö paremaks muutmisel. Lapsevanematelt uurisin milliseid veebilehekülgi nad igapäevaselt kõige enam kasutavad.
Kasutasin inteervjuu meetodit, kuna see andis võimaluse saada põhjalikke vastuseid. Andmekogumisena kasutasin märkmeid ja andmetetöötlemisel arvutit, kuhu sisestasin uuringu tulemused.

Majasiseselt kasutatakse microsofti programme, youtube.com, kus on võimalik näidata lastele nädalateemaga seonduvaid õppevideosid. Kasutatakse erinevaid allikaid, mis annab google.ee otsingumootor. Sügisel toimusid lasteaias erinevad koolitused (tuletõrje ja meditsiin) nende valdkondade kohta on loodud koduleheküljed, kust saab õpetaja kasutada erinevaid videomaterjale ja töölehti. Lapsevanematele saadetakse olulist infot e-mailile samuti saadetakse majasiseselt kõik info töö mailile.
Kuna õpetaja lubab rühmas igal õhtul, igal lapsel 10 minutit arvutis kasutada erinevaid õpikeskkondasid, siis ei tekkinud probleeme lastel küsimustele vastamisega.  Uuringu tulemustest koostasin mõistekaardi.text2mindmap(1)

Ülesanne 3

1) Milliseid võimalusi pakub sotsiaalmeedia lasteaias? Too vähemalt 2 näidet!

Oma õppetegevuste läbiviimisel kasutan alati sotsiaalmeedia kanaleid. Lastele tuleb läheneda mitmekülgselt ja selleks kasutan ka pildi-ja videomaterjale. Sotsiaalmeedia kanalitest kaustan youtube, pinteresti ja facebooki gruppe. Artikleid lugedes mõjutas mind twitteri kasutamine lasteaia õppetöös.
2) Millised on sotsiaalmeedia kasutamise võimalused õppimiseks ja õpetamiseks (lasteaias)?

Twitterit kasutades saab pildistada päeva üles ja hiljem saab astega analüüsida, mida päeva jooksul tehti. Sotsiaalmeedi nt: facebook pakub erinevaid mänge, mis ei ole ainult aja sisustamiseks vaid ka arendamiseks nt: memoriin ja sõnamängud.
3) Millised ohud on sotsiaalmeedia kasutamisel lasteaias? Too vähemalt 2 näidet!

Ohuks tänapäeval on see, et kõik mis me internetis teeme on nähtav kõigile,mitte miski pole enam ananüümne. nagu ka uus facebooki uuendus, mis läheb käiku aastal 2015  lisan lingi: https://www.youtube.com/watch?v=CeQLZARbD5k

Lastele luuakse palju veebipõhiseid mänge, kuid nende ohutuses ei saa alati kindel olla. Olen ise katsetanud palju veebipõhiseid mänge kuid pahatihti olen saanud kaasa ka viiruse. Täiskasvanuna oskan ma sellist probleemi lahendada, kuid eelkooliealistel lastel on sellist probleemi raske märgata ja lahendada.

Sotsiaalmeedias kasutatakse tihti kehaosadega seonduvaid uudiseid, mida reklaamitakse suurelt. Ohuks on see, et väiksed lapsed ei pruugi selliste uudiste sisust õigesti aru saada. “Meie ei otsi uudiseid, vaid nad leiavad meid ise üles.”

Ülesanne 4

1) Kuidas jaotusid rollid klipi valmimisel?

Ester oli teinud kokkuvõtlikud punktid, millest võiks film rääkida. Elise aitas grupitööd edendada ja hoidis kõiki uudistega kursis.
2) Kuidas toimus planeerimine filmimiseks?

Elise pakkus välja, et kasutada screencast-o-matic programmi, mis muutis töö küllaltki lihtsaks. Tutvusime programmiga igaüks eraldi, laadisin selle omale ka arvutisse. Panime paika kuupäeva, millal filmi teha.
3) Mis vahendeid filmimiseks kasutasite?

Kasutasime arvuteid filmimiseks. Esimesed videod tegime Kati arvutiga, hääl ja kvaliteet oli väga hea, kuid meie mõlema diktsioon ei olnud nii hea, kui Elise-Maritil.
4) Kuidas toimus monteerimine, mis keskkonnas?

Video püüdsime monteerida movie makeriga, kus üritasime häält valjemaks saada.
5) Kogu protsessi positiivsed ja negatiivsed aspektid? Mis läks hästi, mis õnnestus, mis mitte, miks?

Töö protsess oli väga positiivne. Õnnestus hästi grupitöö, kõik said teksti lugeda ja oma panused anda. Ebaõnnestus heli kvaliteedi parandamine, mille tõttu on videol küllaltki vaikne heli, mida tuleb kuulata kõrvaklappidega. Meie grupp ei osanud aimata, et arvutid võivad olla nii erinevad. Elise-Mariti arvuti puhul oleks pidanud kasutama mikrofoni.

Ülesanne 5

Lasteaia õpetaja võimalused erinevates õpikeskkondades:

Koolielu: Saab otsida õppematerjale ja neid jagada; Kursis olla viimaste uudistega ja kursustega.

E-õppe repositoorium: saab otsida õppematerjale ja laadida oma materjale üles; Kommenteerida ja hinnata materjale.

eduFeedr: Samuti saab otsida ja üleslaadida materjale; Kommenteerida teiste postitusi; Osaleda kursustel.

eDidaktikum: Saab osaleda kursustel; Laadida üles materjale ja neid jagada; Luua gruppe.

Moodle:Kursusele saab lisada matrjale; Luua materjale; Jagada infot kursuse kohta;

Lemill: Leida ja jagada õppematejale; luua ise ülesandeid; leida erinevaid ainevaldkondadega seonduvaid materjale.

Analüüs – eDidaktikumi õppevideo

Video oli samuti lindistatud screencast-o-matic programmiga. Heli lisati hiljem movie makeri programmiga. Lugu jooksis kenasti, pildi fookus oli keskmine ja kvaliteet oli keskmine. Meeldis konkreetsus ja lühike tutvustus, mis on ühe õppevideo hea eelis.

Ülesanne 6

Kirjuta oma ajaveebi postitus arvestades järgnevaid küsimusi:

1) Milliseid e-kursuseid saab lasteaiaõpetaja e-õppena läbida (too vähemalt 3 näidet), et oma IKT pädevusi arendada?

Mängud e-õppes : mängude kaasamine õppetöö mitmekesisemaks muutmisel.

Tuleviku õpetaja: Õppeprotsess digiajastul :õppeprotsessi kaasajastamist erinevate digivahenditega.

Tuleviku Õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul : võimaldab õpetajal kavandada, arendada ja analüüsida õppeprotsessi ning õpitulemuste hindamisviise digivahendite abil.

2) Mis keskkonnas kursuseid läbi viiakse (arvesta kõiki kolme, mille kohta näited tõid)?

Kaks koolitust on veebipõhised ja üks on kombineeritud.Valisin kombineeritud koolituse, kus toimub auditoorset õpet 12 ak/h ja 14 ak/h veebipõhist õpet. Keskkond, kus kursus viiakse läbi on moodle õpikeskkond.

http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-ii/
3) Kas sulle jäid silma kursuseid, mida on sarnaste teemadega juba mitmeid ning kursuseid, mida ei ole üldse, aga võiks olla!

Sarnaste teemadega kursusi oli, kuid samas oli igal kursusel oma eesmärk ja õpiväljund. Kursusi võiks olla rohkem ka algajatele. Hetkel tundusid kõik kursused kül minu jaoks läbitavad, kuid kas on arvestatud ka selliste õpetajatega, kelle arvutialased teadmised jäävad vajaka, aga kes tahaksid areneda.
4) Kui leidsid kursused, siis kas kursuse eesmärgid ja õpiväljundid olid lihtsalt leitavad ja arusaadavad?

Kursuse eesmärgid olid välja tootud, kuid õpiväljundi kohta info puudulik.
5) Millised on kursustel osalemise tingimused?

Osadel kursustel on vajalik eelnevate kursuste läbimine. Oskust kasutada arvutit ja olla aktiivne.

Lasteaia õpikeskkondade kaardistus

Ülesanne 2

Uurisin õpetajate käest, milliseid keskkondi nad kasutavad majasiseselt ja õpptöö paremaks muutmisel. Lapsevanematelt uurisin milliseid veebilehekülgi nad igapäevaselt kõige enam kasutavad.
Kasutasin inteervjuu meetodit, kuna see andis võimaluse saada põhjalikke vastuseid. Andmekogumisena kasutasin märkmeid ja andmetetöötlemisel arvutit, kuhu sisestasin uuringu tulemused.

Majasiseselt kasutatakse microsofti programme, youtube.com, kus on võimalik näidata lastele nädalateemaga seonduvaid õppevideosid. Kasutatakse erinevaid allikaid, mis annab google.ee otsingumootor. Sügisel toimusid lasteaias erinevad koolitused (tuletõrje ja meditsiin) nende valdkondade kohta on loodud koduleheküljed, kust saab õpetaja kasutada erinevaid videomaterjale ja töölehti. Lapsevanematele saadetakse olulist infot e-mailile samuti saadetakse majasiseselt kõik info töö mailile.
Kuna õpetaja lubab rühmas igal õhtul, igal lapsel 10 minutit arvutis kasutada erinevaid õpikeskkondasid, siis ei tekkinud probleeme lastel küsimustele vastamisega.  Uuringu tulemustest koostasin mõistekaardi.text2mindmap(1)

http://www.text2mindmap.com